minu ühikas

 

selline on koridor

Kooliaasta algusaktus Pariisis

 

Pariisis ScPo suures Emile Boutmy foto: Antoine

Eile oli Pariisis avaaktus ja esimene sissejuhatav loeng, teemaks kommunismi mõtestamise erinevused Ida- ja Lääne-Euroopas. Põnev teema Sciences Po avaaktuse magustoiduks või mis? Teemavalik polnud aga sugugi juhuslik! Lubagem selgitada!

 

Sciences Po õpingud kestavad 5 aastat. 2 esimest neist võib veeta kas Pariisis või ühes viiest väikesest kindlale regioonile spetsialiseerunud lisakämpusest: Dijon (Ida- ja Kesk-Euroopa), Le Havre (Aasia), Menton (Lähis-Ida ja Vahemeri), Nancy (Prantsuse-Saksa programm) ja Poitiers (Ibero-Ameerika). Kolmanda aasta veedavad kõik välismaal kas õppides mõnes partnerkoolis või olles praktikal. Vahetusaastalt naastes tuleb valida eriala. Enne õpivad kõik enam-vähem samu aineid. Kaks viimast aastat veedetakse kõik koos Pariisis vastavalt oma eriala aineid studeerides. Kuna esimesel kursusel on kõigi kämpuste peale kokku 1200 õpilast, peeti aastaalgusaktust kolmes osas, et Pariisi põhiauditooriumisse ära mahuks. Meiega samal päeval oli kolmandik Pariisi omasid ja Nancy kämpus. Siit ka siis teemavalik sissejuhatavaks loenguks;)

Pärast tunde kohtusin Kiira ja Liise-Lottega.

Kiira ja Liise-Lottega Jardins de Luxembourg'is

jalgrattamatk

veinimeistrite eesaias

mõnitus kõikidele endistele ja praegustele ettekandjatele

eile oli tõenäoliselt minu Dijoni elu seni parimaid päevi. Nädalavahetuseks ei olnud ühtegi koolitööd ja ilm oli lõpuks ilus. Seni oli siin olnud midagi Eesti sügisest hullemat – hommikuti 5 kraadi ja lõuna ajal 13 kraadi. Nüüd paistis päike ja sai rahulikult shortsides olla. Üürisime velodi’st (linna avalik jalgrattalaenutus automaatsete võtu- ja tagastuspunktidega) jalgrattad ja sõitsime Burgundia veiniväljadele. Seltskonnaks tšehhid, slovaklanna, it šveitslanna ja üks pr-it noormees. Päike hellitas ja veiniväljad lummasid. Põikasime läbi ka ühest keskaegsest veinimõisast, kuid paraku ekskursiooni ajad ei klappinud. Lõunat sõime ühe tšehhi poisi mingi vahetusprogrammiaegse host family juures. Nimetet pere elatusallikaks oli veini valmistamine: oma veinikelder ja sealne valmistamine ja lauaäärseks jututeemaks muidugi järgmisel nädalal algav korjandus. Ja veinid, mida lauas maitsesime… Kokku väntasime päevaga 50 km : õhtuks olin väsinud ja päikesepunane.

perekonna au ja sümpaatne Vladja Määrimaalt

stage d’integration

Kool pole meil siiani päriselt pihta hakanud. On vaid stage d’integration ehk sissejuhatav kuu. Ometi on senised sissejuhatavad kaks nädalat olnud töömahukad. Olen kirjutanud 1 kommentaari Platoni Riigist põhjal, neli kirjandit erinevatel teemadel ja teinud kaks suulist exposé’d. Alguses oli ka prantsuse keele test, milles teenisin üsna haledad 16 punkti 40, mis tähendab, et pean esimese aasta jooksul käima prantsuse keel võõrkeelena tundides. Põhiline rõhk on selle sissejuhatuskuu jooksul on metodoloogial. Üldse on metodoloogia Sciences Po põhialuseid.

See metodoloogia, mida siin õpetatakse on range. Põhiliseks kontrolli vormiks on dissertation’id ehk kirjandid. Neid vormistatakse kindla plaani alusel, kus on asjade ütlemise järjekord paigas. Samamoodi on oma kindel vorm kirjanduse kommentaaridel, suulistel ettekannetel ehk exposé. Eriti rõhutatakse metodoloogiate erinevust ajaloo, õiguse ja majanduse vahel. rohkem saan sellest teada siis, kui kool päriselt algab. Igaljuhul liigub kuulujutte, et tegu on militaarset drilli harrastava kooliga!

Järgmine nädal on Pariisis kooliaasta pidulik algus, sellele järgneval nädalal algab kool päriselt. Siis näeb seda metodoloogia asja lähemalt.

Pisike pilt fotovõistluselt.

rootsikeelne raamat?

Dijonis IKEAs elutoa sektsioonis leidus nö rootsikeelsete raamatute sektsioonis selline raamat!

esimene sissejuhatav koolipäev

prantsuse keele test, dijoni haru direktori kõne, väike aperitiiv (kir) ja meeldivad suupisted koolimajakese aias ja puhketoas, metodoloogiline test, pankade tutvustus, arvuti seadistamine ja sissejuhatusprogrammi kava (tavaliselt 0900 – 1800). päriselt õppetöö algab alles oktoobris.

selline ta on

esimesed uudised sinepipealinnast

Dijon võttis mind kenasti vastu! Esimesed päevad kulusid väikeseks kohanemiseks! Ühikatuba on nagu ta on. Mitte just parim, kuid ajab asja ära. Maja väljast näeb see-eest uhke välja – 19. saj. teoloogilise seminari õpilaste kodu. Koridor on nagu vanglas, suur tsentraalne metalsete treppide ja käsipuudega. WC ja duššikabiinid on koridoris. köök on korruse peale üks. köögivarustus piirdub kaheraudse pliidi ja mikrolaineahjuga. potid, pannid tuli ise osta ja neid tuleb oma toas hoida (nagu Voroneži ühikas vist?). elanikkond on ühikas seinast-seina. esimene korrus on sciences po päralt aga ülemistel korrustel on sulelisi ja karvalisi mitut liiki!